Tempranillo

23.01.2022

Seda kõrgelt hinnatud tumedat sorti on kasvatatud
Hispaanias juba aastatuhandeid. Kui mõelda, et viinamarjade kasvatamise ja veinitegemise traditsioonid
tõid Hispaaniasse foiniiklased ca 3000–2500 aastat
e.m.a, siis võib pidada Tempranillo juuri pärinevat
kunagiste foiniiklaste elupaikatest Liibanonist ja
Süüriast. Kaasajal kasvab see varavalmiv tume
sort peamiselt Hispaanias (95%) ja on levinud
eelkõige Põhja-Hispaanias, kus on veidi jahedam.
Hinnatuimad veinid tehakse Rioja, Navarra ja
Ribera del Duero kasvualadelt pärit marjadest.
Nimi vihjab sordi varasele valmimisele
(temprano tähendab hispaania keeles varajane)
ja Tempranillo tähendab „väike varajane“,
nagu marjakasvatajad sorti hellitavalt kutsusid,
pidades silmas sordi vastupidavust kasvamisel.
Tempranillost tehtud veine arendatakse
enamasti tammevaatides ja veinimeistrid
kasutavad eelkõige Ameerika valgest tammest
tehtud vaate, mis lisavad veini aroomi-maitsesse
kakao, kookose ja šokolaadi noote. Üldjoontes on
Tempranillost tehtud veinid marjaselt erksad, kus
tunda küpseid punaseid luuvilju, viigimarju ja veidi
kuivatatud ürte. Tammevaadis arenedes lisandub veidi
seedrisuitsu ja tubaka nüansse koos magusate vürtsidega.