Chardonnay

01.09.2022

Maailmas üks enim kasvatatud heledaid marjasorte pärineb Prantsusmaalt ja on geeniuuringute järgi Pinot Noir’ ning Gouais Blanc´i isetekkeline ristand.. Arvatakse, et sordi nimetus pärineb Burgundia lõunaosast ja on pandud Mâconi piirkonnas asuva Chardonnay küla järgi.

Chardonnay´st tehakse vahuveine, aga ka kuivi kergeid, keskmise täidlusega ja täidlaseid valgeid veine, seda sõltuvalt marjade kasvukohast ja veini valmistamise tehnoloogiast. Seetõttu on see  paindlik ja hästikohanev marjasort mõnes mõttes vastuoluline – sellest tehakse maailma ühed parimad ja hinnatuimad vahu- ja valged veinid Prantsusmaal ja Ameerika Ühendriikides, aga ka kõige lihtsamad igapäevased mahuveinid Uues Maailmas, eelkõige Austraalias.

Chardonnay´st valmistatud veinide iseloom sõltub peamiselt kasvupiirkonnast ning seejärel veinimeistri käekirjast. Nii on Chardonnay´st tehtud vein hea terroir tempel, sest viljakamatel põldudel annab sort üsna neutraalseid ja pigem igavaid valgeid veine. Nüansirikkad, ühtlasi ka hinnalisemad veinid pärinevad aga jahedamatelt ja kriidise-lubjakivise pinnasega kasvualadelt. Kuumema kliimaga aladel, eelkõige Uues Maailmas, on üsna levinud Chardonnay´st tehtud veini tammevaadis arendamine, sel puhul asendub veini aroomis muidu hästi tuntav kollaste õunte, värskete tsirusviljade ja heledate luuviljade aroom üleküpsenud troopiliste puuviljadega ning nendega koos rokivad veiniklaasis veel tammevaadiarendusest johtuvad magusad vürtsid –  vanilje, kakao, röstitud mandlid-pähklid, toffe ja kookos.

Suurim Chardonnay kasvataja maailmas on Prantsusmaa, seejärel Ameerika Ühendriigid ja Austraalia. Olulisel kohal on sort veel Tšiilis, Uus-Meremaal ja Argentinas.

Chardonnay