Ungari on maailma ainus veini tootev maa, kus räägitakse soome-ugri keelt Viinamarjakasvatusega alustasid Ungaris roomlased, kes vallutasid alad juba aastal 35 eKr Ja Rooma impeeriumi põhjapiiriks kujunes Doonau jõgi. Madjarid saabusid idast tänase Ungari aladele X sajandil ja marjakasvatuse uut tõusu Ungari aladel seostataksegi madjarite tulekuga. Ungari põhjaosas asuvas Tokaj´s on ca 6000ha veiniaedu, mis jäävad Zemplén mäe nõlvadele, kus kasvatatakse ainult heledaid marjasorte. Saksa-Rooma keiser Karl VI Hapsburg kuulutas 1737 aastal Tokaj ametlikuks veinipiirkonnaks ja see on üks vanimatest veinipiirkondadest maailmas. Soojad suved ning niiske varasügis soodustavad botrytis väärishallituse teket, mistõttu on Tokaj maailmakuulus oma magusate Furmint ja Haršlevelü sortidest tehtud dessertveinide poolest, mis kannavad Aszú (väärishallitus) nimetust,. Aszù marjade kogust mõõdetakse 27L suuruse puttony nimelise marjakorje korviga, mis lisatakse ühele vaadile (gönc – 136L suurune Tokaj vaat) kuivale veinile.

Tänapäeval tehakse 5 Puttnyos ja 6 Puttonyos märgistusega Aszù veine, mis tähendab et 136 L mahlale lisatakse vastavalt siis 5 või 6 korvitäit väärishallitusega kaetud marju, rikastades nii suhkruga marjamahla, enne veini käärtamist. Peale käärimist peab vein arenema vähemalt 3 aastat ja sellest 2 aastat tammevaatides. Tegemist on üsna haruldaste ja kallite dessertveinidega, mis on sajanded kuulunud Euroopa kuninglike õukondade õhtusöökide joogivalikusse.