Tokaji

23.01.2022

Ungari on maailma ainus veini tootev maa, kus räägitakse soomeugri keelt. Viinamarjakasvatusega alustasid Ungaris roomlased,
kes vallutasid alad juba aastal 35 eKr ja Rooma impeeriumi
põhjapiiriks kujunes Doonau jõgi. Madjarid saabusid idast
tänase Ungari aladele X sajandil ja marjakasvatuse uut
tõusu Ungari aladel seostataksegi madjarite tulekuga.
Ungari põhjaosas asuvas Tokaj’s on ca 6000 ha veiniaedu,
mis jäävad Zemplén mäe nõlvadele, kus kasvatatakse
ainult heledaid marjasorte. Saksa-Rooma keiser Karl VI
Hapsburg kuulutas 1737. aastal Tokaj ametlikuks veinipiirkonnaks ja see on üks vanimatest veinipiirkondadest
maailmas. Soojad suved ning niiske varasügis soodustavad botrytis väärishallituse teket, mistõttu on Tokaj
maailmakuulus oma magusate Furmint ja Haršlevelü
sortidest tehtud dessertveinide poolest, mis kannavad
Aszú (väärishallitus) nimetust. Aszù marjade kogust mõõdetakse 27 L suuruse puttony nimelise marjakorje korviga,
mis lisatakse ühele vaadile (gönc – 136 L suurune Tokaj vaat)
kuivale veinile. Tänapäeval tehakse 5 Puttnyos ja 6 Puttonyos
märgistusega Aszù veine, mis tähendab, et 136 L mahlale lisatakse
vastavalt siis 5 või 6 korvitäit väärishallitusega kaetud marju, rikastades nii suhkruga marjamahla, enne veini käärtamist. Peale käärimist
peab vein arenema vähemalt kolm aastat ja sellest kaks tammevaatides.
Tegemist on üsna haruldaste ja kallite dessertveinidega, mis on sajanded
kuulunud Euroopa kuninglike õukondade õhtusöökide joogivalikusse.