Tänapäevane joogimaalim liigub kindlal sammul madalama alkoholisisaldusega jookide suunas ja aina enam juuakse kergemaid ja värskeid veine, mille alkoholisisaldus ei ületa keskmiselt 13,5% Seda trendi järgides võimaldab kaasaegne tehnoloogia valmistada ka alkoholivabu jooke, millest on alkohol eemaldatud spetsiaalse meetodi abil. Selleks on pöördosmoos, ehk nn keemiline filtreerimine, ehk siis eemaldatakse joogist etanooli molekul C 2 H 5 OH. Algselt kääritatakse täiseti tavaline vein viinamarjamahlast, millel on ka tavalisele veininile omane alkoholisisaldus. Peale käärimise lõppu pumbatakse ven äbi imepeene molekulaarse sõela, mis eraldab veinist vee ja alkoholi, siis eraldatakse alkohol veest ja vesi lisatakse veini hulka tagasi. See keeruline protsess on ka põhjus, miks tihti on alkoholivaba vein või õlu tavalisest veinist ja õllest veidi kallim. Võib ju selle üle juurelda, et miks sellist veini üldse tehakse? Joome juba siis viinamarjamahla. Mõte seisneb selles, et alkoholivabal veinil on olemas kõik käärimisel tekkinud organoleptilised ja veinile omased aroomi- ja maitsenüansid, küll aga puudub närvimürk – etanool. Lisaks pole alkoholivabal veinil marjamahlale omast kõrget suhkrusisaldust. Tänu sellele tehnoloogiale saavad nautida seltskonnas klaasikese veini ka veinisõbrad, kelle töökohustusi segab täitmast alkohol. On täheldatud, et parimate alkoholivabade veinide valmistamiseks sobivad hästi aromaatsed ja maitseküllased marjasordid, seetõttu on veinitootjad hakanud selleks kasutama aina enam mitmekülgset Riesling marjasorti.