Üks hinnatuimaid heledaid marjasorte maailmas pärineb algselt Reini jõe äärest Saksamaalt, sealt ka liignimetus Rheinriesling. Geeniuuringutel on leidnud kinnitust, et Riesling on mitme erineva marjasordi isetekkeline ristand: nii leidub temas Gouais Blanc (kunagi Kesk-Euroopas laialt levinud metsik hele sort) ja ka Tramineri marjaperekonna geene. Esimesed viited ajaloost pärinevad 1435 aastast Rheingau aladelt ja 1477 aastal ülistab Lorraine hertsogi René II oma kroonikates “Rissling” marjasordist veini, mis tehtud Alsace piirkonnas.  1787 aastal käsib Trieri peapiiskop  Moseli viinamarjaaedades välja juurida kõik “talupoeglikud” sordid ja istutada asemele noobel Riesling marjasort. Tänapäeval kasvatatakse teda peamiselt jahedamates piirkondades ja kõrgematel laiuskraadidel – Saksamaal, Prantsusmaal, Austrias, Ungaris, Uus Meremaal ja Ameerika Ühendriikides – sest õhukese kestaga sort on UV tundlik ja  soojematel kasvualadel jääb veinil puudu talle omasest erksast tsitruselisest värskusest.  Riesling on olnud saksakeelse kultuuriruumi hinnatuim sort juba enam kui 500 aastat, mistõttu mitmed vähegi sarnaseid omadusi näitavad sordid on saanud sarnase nime. Ainus õige sugulane nende hulgas on Roter Riesling, mis on Rieslingi roosa kestaga mutatsioon, aga arvatakse et just see on esialgne Rieslingu versioon, millest kasvas välja heleda kestaga tänapäeval levinud sort.