Marjasordi nimetus tuleneb prantsuse keelest: „Sauvage“ – metsik, „Vigne“ – viinapuu, “ Blanc“ – valge. Pärineb algselt Prantsusmaalt Loire orust ja Bordeaux´st. Sauvignon Blanc on tänapäeval nn „rahvusvaheline“ marjasort, millest valmistatakse vahuveine, kuivi valgeid veine mitmetes maailma piirkondades ja lisaks veel dessertveine Prantsusmaal Bordeaux piirkonnas.
Sauvignon Blanc on levinud laialt Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Tšiilis, Argentiinas, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, LAV-is, Uus Meremaal, Tasmaanias, Austrias ja isegi Saksamaal. 19 saj. aeti Sauvignon Blanc segamini Sauvignon Vert´ga, ja nii sattus see Tšiili veiniaedadesse Sauvignon Blanci asemel. Sauvignon Vert´i kasvatatakse Itaalias Friuliano nime all. Ameerikasse viidi marjasort 19 sajandil Bordeaux´st ning tänapäeval kasvatatakse marja seal Fumé Blanc nime all. Sordid on tegelikult erinevad ja ei ole suguluses. Sauvignon Vert on iseloomult rohusem ja happelisem kui Sauvignon Blanc, millest valmistatud vein on puuviljasem ja aromaatsem. Sauvignon Blanc marjasordist valmistatud veinide parimad ja traditsionaalsed kasvupiirkonnad on Prantsusmaal, Loire orus – Sancerre ja Poully Fumé külakeste ümbruses, Uus Meremaal Marlborough piirkonnas, tänapäeval veel ka Tšiilis ja Lõuna Aafrika Vabariigis. Austraalias segatakse sarnaselt Bordeaux piirkonnale tihti Sémillion´iga.
Sauvignon Blanc marjast valmistatud vein on värske ja aromaatne, Aroomi-maitset iseloomustavad – karusmari, troopilised puuviljad, nõges, sidrun, rabarber, mustsõstraleht, rohusus, värsked ürdidrohelised õunad ja pirnikoor.