Champagne on Prantsusmaa hinnatuim ja ka kalleim vahuvein, mis pärineb samanimelisest maakonnast. Küll aga ei tähenda see seda, et Prantsusmaa ülejäänud piirkondades sarnasel ehk siis traditsionaalsel meetodil vahuveini ei tehtaks. Šampanjaks sellis veini küll nimetada ei tohi, sest see on apellatsiooni seadustega keelatud. Ülejäänud Prantsusmaa piirkondade vahuveinide puhul, mis on tehtud traditsionaalsel meetodil pudelis kääritades ja pärmisettel arendades – eranditeks on kusjuures veel ka Luksemburg ja Maroko – kasutatakse nimetust Cremant, See on kasutusel koos vastava piirkonnanimega, kus marjad kasvanud ja vein tehtud on, moodustades vastava piirkonna kaitstud päritolu nimetusega vahuveini: Crémant de Loire, Crémant d’Alsace , Crémant de Bordeaux,, Crémant de Bourgougne, Crémant de Die, Crémant de Limoux, Crémant du Jura, Crémant de Savoie. Marjasortidest on lubatud kasutada vastava kasvukoha õiguslikke marjasorte, millele lisandub veel mõnes piirkonnas Champagne piirkonna hinnatud Chardonnay marjasort. Näiteks Alsace piirkonnas võib kasutada Cremant d´Alsace valmistamisel Riesling, Gewürztraminer, Pinot Gris, Pinot Blanc, Sylvaner, Muscat ja Pinot Noir, Chasselas ja Auxerrois sorte.