Riesling

23.01.2022

Üks hinnatuimaid heledaid marjasorte maailmas pärineb algselt
Reini jõe äärest Saksamaalt, sealt ka liiginimetus Rheinriesling.
Geeniuuringud on leidnud kinnitust, et Riesling on mitme
erineva marjasordi isetekkeline ristand: nii leidub temas
Gouais Blanc (kunagi Kesk-Euroopas laialt levinud metsik
hele sort) ja ka Tramineri marjaperekonna geene. Esimesed
viited ajaloost pärinevad 1435. aastast Rheingau aladelt.
1477. aastal ülistab Lorraine’i hertsogi René II oma kroonikates “Rissling” marjasordist veini, mis tehtud Alsace
piirkonnas. 1787. aastal käsib Trieri peapiiskop Moseli
viinamarjaaedades välja juurida kõik “talupoeglikud”
sordid ja istutada asemele noobel Riesling marjasort.
Tänapäeval kasvatatakse teda peamiselt jahedamates piirkondades ja kõrgematel laiuskraadidel
– Saksamaal, Prantsusmaal, Austrias, Ungaris, Uus
Meremaal ja Ameerika Ühendriikides – sest õhukese
kestaga sort on UV-tundlik ja soojematel kasvualadel jääb
vein ilma talle omasest erksast tsitruselisest värskusest.
Riesling on olnud saksakeelse kultuuriruumi hinnatuim
sort juba enam kui 500 aastat, mistõttu mitmed vähegi sarnaseid omadusi näitavad sordid on saanud sarnase nime. Ainus
õige sugulane nende hulgas on Roter Riesling, mis on Rieslingi
roosa kestaga mutatsioon. Arvatakse et just see on esialgne Rieslingu
versioon, millest kasvas välja heleda kestaga tänapäeval levinud sort.