Hilise õitsemisega, saagikas, tiheda tugeva marjakobara ja paksu kestaga tume mari on tõenäoliselt maailma üks kuulsamaid sorte, mida kasvatatakse enamikes veiniriikides põhja- ja lõunapoolkeral, Kanadast Marokoni ja Uus-Meremaast Argentinani.

Kuulsaim Cabernet’ piirkond maailmas on Prantsusmaal Bordeaux , eelkõige Medoci sisekasvuala, mitte vähem kuulsad pole California Napa ja Sonoma Valley, Austraalias Coonawarra, Tšiilis Colchagua ja Maipo Valley ning Lõuna-Aafrika Vabariigis asuv Stellenbosch. Sõltuvalt kasvukohast on veinides lisaks tunda kuivatatud tumedaid luuvilju, põldmarjamoosi, lagritsat, tubakat, eukalüpti ja suitsuseid aroominoote. Jahedamates piirkondades, kus marjad teinekord korralikult välja ei küpse, võib veinile tekkida veidi agressiivne nö roheliste tanniinide ehk siis toore rohelise paprika nüanss, mida üldiselt ei peeta meeldivaks. Enim kasvatatakse Cabernet Sauvignoni Prantsusmaal, teisel kohal on Tšiili, kus sort on enimkasvatatud tume sort üldse, kolmandal kohal Ameerika Ühendriigid ja järgneb Austraalia. Üllatuslikult on maailmas viiendal kohal Hiina, kus see ilmekas marjasort aina enam populaarsust kogub. Sordist on ka albiino variant Cabernet Blanc, mis avastati Šveitsis ning mis on Cabernet Sauvignoni ja tundmatu hübriidsordi isetekkeline ristand.