Roosat värvi veini on maailmas valmistatud paralleelselt valge ja punase veiniga juba antiikajast saati. Punast veini valmistati täielikult väljaküpsenud tumedatest viinamarjadest ja seetõttu peeti roosat veini kvaliteedilt kehvemaks, sest marjad olid korjeajal veel toored. Tänapäeval aga on veinisõbrad leidnud selles värskes, marjases ja kerges veinis hea janukustutaja suvisel ajal ning roosad veinid on käesoleval sajandil muutunud väga populaarseks just seltskonnaveinina. Samuti on veinisõprade hulgas väga populaarsed erinevad roosad vahuveinid. Roosa veini tehakse tumedatest viinamarjadest ja purustatud marjade kesti leotatakse lühiajaliselt marjamahlas. Seejärel kestad eemaldatakse ja veini valmistusprotsess on sarnane valgele veinile. Veinimeistrid imetatavad seda Rosé de Saignée tüüpi veinideks. Vähem levinud versioon on veel saada veini värv tumedaid viinamarju tugevamalt pressides, et selle käigus eralduks tumedatest marjakestadest taimsed pigmente ja need annaks veinile kerge roosaka värvi – Vin de Presse –  ning vein kääritatakse sarnaselt valgele veinile ilma kestadeta. Riiulitel on valikus poolkuivi ja poolmagusaid veine erinevatest riikidest, aga teadlikumad roosa veini joojad eelistavad kuivemaid ja värskemaid veine eelkõige Vahemere piirkonnast. Soovitav serveerida jahutatult 8 – 10 ^oC, väiksemast sihvakama kujuga veiniklaasist erinevate suupistete ja eelroogade kõrvale.